Eesti

Ajalugu

Eestlased on elanud sellel pisikesel maa-alal juba arvatavasti 2500 aastat e. Kr., mis teeb sellest rahvast Euroopas ühe kõige kauem sisseseadnud rahvuse. Tänu oma strateegiliselt heale asukohale Ida ja Lääne vahel on neid maid püütud sajandeid vallutada erinevate kuningate ja valitsejate poolt.
13. sajandi alguses allutati Eesti Saksa rüütlite poolt. Nende kindluseid võib siiani kohata maakohtades. 1285. aastaks oli Tallinnast saanud osa Hansa Liidust. Kauplemist kontrollisid kohalikud saksa-aadlikud kes tänu oma edule hakkasid rajama mõisasid üle kogu maa.
Kuid sakslased olid alles esimesed edukad vallutajad, neile järgnesid taanlased, rootslased, poolakad ja venelased – kõik võitlesid erinevatel aegadel Eesti pärast, rajasid oma kindlusi ja linnasid ning vedasid oma kaupu läbi Eesti sadamate.
19. sajandi lõpus tõstis pead Eesti rahvusliikumine ja 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Kuid see vabadusperiood jäi Eestlastel kahjuks lühikeseks. Eesti allutati sunduslikult Nõukogude Liidu alla 1940. Kuid 1991. a. taasiseseisvus Eesti ja mindi rahumeelselt lahku Nõukogude Liidust.
Eesti on kolmest Balti riigist kõige põhjapoolsem, piirnedes lõunas Läti, idas Venemaa ning põhjas ja läänes Läänemerega. 80 kilomeetri kaugusel teisel pool Soome lahte asub Soome.

Geograafia

Peaaegu 10% Eesti territooriumist moodustavad ligikaudu 1520 saart, mille hulgast kõige suuremad on Eesti maismaaosast läänes paiknevad Saaremaa ja Hiiumaa. Eestis asub Baltimaade kõige suurem järv – Peipsi järv –, mis on Euroopa suuruselt neljas järv.

Eesti taasiseseisvus 1991. aastal. Eesti on parlamentaarne vabariik ning kuulub NATOsse ja Euroopa Liitu. Riigipea on president.

Faktid ja arvud

Keel: eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka ja kuulub samasse keelerühma soome keelega, mis on inglise, vene ja saksa keele kõrval Eestis võõrkeelena üsna levinud.

Pealinn: Tallinn

Elanikke: 1 325 000, kellest 430 000 elavad Tallinnas. 60% elanikkonnast moodustavad eestlased ja ülejäänu peamiselt venelased.

Pindala: 45 226 km2, millest peaaegu 10% moodustavad Läänemeres asuvad 1520 saart.

Rahvusvaheline suunakood: +372. Eestist välismaale helistades valige lisaks ette 00.

Interneti-võrk kõigis hotellides. Laialdaselt kasutatakse mobiilide kõnekaarte ning GSM- ja NMT-võrkude levialad on üldjuhul väga head.

Tasuta hädaabinumbrile 112 vastavad nii kiirabi, politsei kui ka tuletõrje ning sel numbril saab telefoniautomaadist helistada ka ilma telefonikaardita.

Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg (GMT + 2 tundi). Suveajale (GMT + 3 tundi) minnakse üle märtsi viimasel pühapäeval ja tagasi talveajale oktoobri viimasel pühapäeval.

Elektrivõrgu pinge: 220 volti / 50 Hz. Kasutusel Euroopas levinud kaheharulised pistikud.

Rahaühik: EEK. 1 kroon = 100 senti. Krooni ja euro fikseeritud vahetuskurss on 1 EUR = u 15,65 EEK.
Välisvaluutasid saab kergesti vahetada pankades ja valuutavahetuspunktides. Lõviosas hotellides, restoranides, pankades, suuremates kauplustes ja bensiinijaamades kehtivad krediitkaardid ning pankadest on võimalik võtta sularahakrediiti või vormistada krediitkaart.

Riiki sisenemise nõuded: teiste EL liikmesriikide ja suurema osa Euroopa riikide kodanikelt ei nõuta viisat. Täpsema teabe saamiseks külastage välisministeeriumi kodulehekülge aadressil http://www.vm.ee/eng/kat_132/.

Riigipühad: 1. jaanuar (uusaasta), 24. veebruar (iseseisvuspäev), liikuvad pühad märtsis ja aprillis (suur reede ja ülestõusmispühade esimene püha), 1. mai (kevadpüha), 23. juuni (võidupüha), 24. juuni (jaanipäev), 20. august (taasiseseisvumispäev), 25. detsember (esimene jõulupüha) ning 26. detsember (teine jõulupüha).

Religiooniks peamiselt protestantism (luterlus) ja vähemal määral vene õigeusk.

Eesti parasvöötmelises kliimas on suved soojad ja talved külmad. Et Eesti paikneb Läänemere ääres, on ilm tihti tuuline ja niiske. Keskmine suvine õhutemperatuur on +20 °C (kõige kõrgem juulis) ja talvine –9 °C. Vahel tõuseb temperatuur suvel üle +30 °C ja langeb talvel alla –23°C.